Kunst kuulub rahvale! Mõnes mõttes oli nõukaaja kodanikel isegi õigus. Loomingu koht pole üksnes näitusesaalis, see võib vabalt ka tänaval ringi kõndida. Ning igaüks, kelles veidi artistlikku verd voolab või kunstikirge säriseb, saab «Wear Artsi» projekti käigus kunstiteose selga ajada.
Kas sina paneksid kunstiteose endale selga?
/nginx/o/2015/08/12/4371011t1h8a4a.jpg)
21. veebruar 2016, 10:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestlasi ei saa kindlasti külmas pragmatismis süüdistada. Kunsti armastavad nii selle loojad kui ka nautijad. Ainus häda ongi selles, et tavaelu tormakas rütmis kihutavad inimesed ja kunstiteosed ülearu sagedasti ei kohtu. Just argikuristiku ületamiseks käivitas Tallinn Dolls projekti «Wear Arts», mis sel kevadel toob rõivastele just aktuaalse, energeetiliselt laetud ja väga eestimaise loomingu. Omal moel on idee ka Eesti kunsti uus aken maailmasse. Enamik talente, kelle meistriteostes nüüd ringi silgata saab, pole kauged legendid, vaid täie elu ja tervise juures olevad tegevkunstnikud. Uurisime mõnelt värvikamalt projekti kaasatud kunstnikult ja kunstisõbralt, mida nemad moest, kunstist ja nende kahe sümbioosist arvavad.
Martin Saar: Mäletan, et juba päris väiksena hakkasin tähele panema, mis inimestel seljas on. Ise käisin Marati dresside ja nokamütsiga, aga ema laua peal oli põnev Burda lõikeid vaadata. Ühelt poolt väga meeldib 17. sajandi meeleolu ja riietusstiil, teiselt poolt minimalism ja mugavad riided. Arvan, et «Wear Artsi» projekt on ülivinge ja toob kunsti rahvale lähemale. Mulle meeldib käia moe-show’del, muuseumides, galeriides ja üldse kohtades, kus ilu või kunsti eksponeeritakse. Viimane võimas elamus oli eelmise aasta Carolina Herrera kollektsiooni esitlus New Yorgis. Kunstis on mind mõjutanud kõige rohkem impressionistid.
Toomas Volkmann: Kunsti ma tarbin süsteemitult, hooajati, süümeta. Mood aga terminina minu jaoks praeguses ajas ei tööta. Kuigi jah, ka mul on alati olnud omad lemmikud nii moes kui kunstis, kes on mind loomingus mõjutanud. Minu esmased stiilieeskujud on 1970. alguse glam rock-ansamblid The Sweet, T-Rex, The Who. 1980. alguse stiil ja murdumised, Irving Penn, Helmut Newton, Sally Mann. Üks eredamaid moeelamusi oli Alexander McQueeni 25. sünnipäeva-show Banshee – Iiri mütoloogiast pärit vaim, kes kuulutab surma. «Wear Artsi» kunstiprojektiga seonduvad mulle esmalt ihu ja mälu seosed.
Kunst kuulub rahvale! Mõnes mõttes oli nõukaaja kodanikel isegi õigus.
Anni Arro: Olen nii kunsti ja moega alati väga lähedastes suhetes olnud, nende keskel üles kasvanud ja ei kujutaks oma elu ilma kunstita ettegi! Veelgi toredam, et nüüd saab need kaks ühendada. Eelistan mugavat, stiilset ja mängulist moodi, mida saab kanda ka igapäevaselt. Eriti positiivne on «Wear Artsi» projekti juures, et lisaks Eesti kunsti tutvustamisele saab looja ise ka iga toote pealt õiglast autoritasu. Kannan uhkusega disainitoodet, mis loob rõõmu ja ilu.
KUS KUNST ELAB?
Kunsti imeline oskus on teha meie argises maailma värske ja värviline restart. Pühkida meeled igapäevamuredest puhtaks ja panna fantaasia taas lendama. See on mõistlik, sest ilma vabaduse ja loovuseta pole ka ühelgi muul asjal elul õiget maitset.
Eesti kunstimuuseumi peahoone on kutsuv elusa kunsti kodu, mis vaatamisväärne nii arhitektuuriliselt lahenduselt kui dünaamiliselt ja muutuvalt sisult. Mahukalt näitusepinnalt leiab lisaks püsiekspositsioonile intrigeeriva väljapaneku Eesti varajasest arvutikunstist ja siin loodud arvutimängudest. Matk kunstilistel virtuaalmaastikel koondub pealkirja alla «RAM (Random Access Memory)». KUMU kollektsioonist pärinevad ka riietele jõudnud Laikmaa ja Mäetamme teos.
Unikaalne, vitaalne ja intrigeeriv kunstiruum südalinnas, kus saavad kokku litograafiakeskus, galerii ja pulseeriv kunstisündmuste ja -pidude toimumispaik. Galerii on võtnud julge sihi tuua kunst inimestele lähemale, aidata seda mõista ning ka ise loomisprotsessist osa saada. Rõhk on Eesti kaasaegsel kunstil, iseäranis litograafial. Praegu saab galeriis vaadata näitust «Uusimat Eesti Graafikat, Stonerollers Tallinnas» ja Eili Soone ainulaadseid valgusobjekte. Tallinn Art Space’i samalt näituselt pärineb ka Maarit Murka teos.
Tartu Kunstnike Liidu näitusemaja, kust leiab põnevat tänapäevast loomingut – graafikast fotokunsti ja videoinstallatsioonideni. Märtsi alguseni köidab pilke Andres Tali isikunäitust «Tantsib». Loovust virgutavatest ettevõtmistest väärib märkimist ka KKVP ehk kaasaegse kunsti välipraktika, mille käigus kohtutakse tegevkunstnikega, õpitakse kunsti vaatlema, analüüsima ja paremini mõistma.
FOTOD Siiri Kumari, MODELLID ANNI ARRO, HELE KÕRE, SIGNE KIVI
juuksed Kätlin Mägi (Hairlook by Cutrin), meik Maret Ubaleht, rõivad Wear Arts / Tallinn Dolls