Armastatud luuletaja Leelo Tungal räägib ajakirjale Eesti Naine oma elutööst ja perekonnast ning mõtiskleb elu üle.
Leelo Tungal: täiskasvanuks sain siis, kui mu isa suri
1. august 2014, 10:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolme lapse ema Leelo Tungal naudib vanaemarolli – tema lapselaps Eva Katarina Luisa, hüüdnimega Kridlu, on nelja ja poole aastane. Tegemist on väga vahva, energilise ja elava tüdrukutirtsuga, kes on lahutamatu osa tema elust.
«Täiskasvanuks sain siis, kui mu isa suri. Olin kolmekümne kuuene, kolm last olid olemas, aga isa – ta oli mu jaoks nagu ilmasammas. On nii oluline, et on üks inimene, kelle peale sa saad kindel olla, mis ka ei juhtuks. Ma olin rivist väljas ikka väga kaua…» Oma abikaasa Raimo Kangroga oli luuletaja koos 27,5 aastat ja ka tema surm mõjus talle emotsionaalselt laastavalt. Nad olid lahutamatud ja kui poleks lapsi olnud, siis ta poleks tahtnudki enam edasi elada. «Meie abielu Raimoga oli pikk koos kasvamine. Seda ei saa korrata,» mõtiskleb naine.
Loe pikemalt intervjuud Leelo Tunglaga augustikuu Eesti Naisest!